Lubja (Kalckoffen) mõis

1555. aastal oli Viimsi kloostrimõisa valitsejaks Otte Gylsen, kes omas maavaldust praeguse Lubja piirkonnas. Gylsen´i nimest võis tekkida sealse talu Kiltsi (Gylsse, Kils) nimi, samuti on tõenäoline, et see talu võis olla Viimsi mõisa talu, mida välja renditi ja millest hiljem tekkis Lubja mõis.
Mõisnikud:
1602 Benedix Beckhusen (Viimsi mõisa talu)
u.1623-1652 Thomas Schoten
1652 David Reimers von Rosenfeld
~ Catharina Scheiding
1676-1724 Christian Lilljering
1724 Axel Heinrich Köhler
1724 Berend Johann Wehren
1724-1757 Daniel Busch ja tema järeltulijad
1757 Ulrich Johann Brümmer
1757 Vladimir Dolgorukov ja tema järeltulijad
~ Anna Margaretha Sperreuter
~ Otto Heinrich Krüdener
~ Fabian Tiesenhausen
1763 Karl Magnus Stenbock. Sestpeale ühised omanikud Viimsiga, Lubja muutus Viimsi mõisa kõrvalmõisaks. Karl Magnus Stenbocki järeltulijad:
1800-1802 Vassili Gortšakov
1802-1810 Karl Silfwerharnisk
1810-1818 Berend Uexküll
1818 Alexander Buxhoeveden
Theodor von Buxhoeveden
1874-1882 Viktor Maydell
1882-1919 Felix Julius von Schottländer
Tõenäoliselt muutus peale 1763. aasta müügitehingut Lubja mõisa osatähtsus väiksemaks. Mõisahärra Karl Magnus Stenbock ostis samal ajal ka Haabneeme mõisa ja sellest tekkis Viimsi karjamõis. Mõisakeskus koondus Viimsi mõisa ümber, väiksematest mõisatest kujunesid abimõisad, mida tihtipeale erinevatele inimestele välja renditi. Alexander Buxhoevedeni ajal 19 saj. rajati Lubja külla klindiastangule Koluvere lossi väiksem koopia. 1939. aastal rajati samasse kohta lossi vundamendile Viimsi ülemine tuletorn. Praeguse majaka territooriumil eristub silmnähtavalt kõrgendik, millele omal ajal Koluvere lossi koopia rajati. Omaaegne Lubja mõis müüdi talude päriseksostmise aegu selle rentnikule. Talu nimeks sai Kiltsi talu, hiljem nimetati talu veel Tõnnikse taluks. Säilinud on üksikud hooned ja hooneosad. Paenurme teel paiknevad Lubja kõrtsihoone (osad teated räägivad, et kõrtsihoone asus praeguse Lubja tee all ja lammutati ära; teised teated räägivad, et klindiserval asunud hoone oli kõrts ja tee alla jäänud hoone oli moonakatemaja), kõrtsi keldrid ja Viimsi mõisa moonakate maja, mis kõik on rajatud 19. sajandil. Lubja lossist on alles vundament, tugimüürid ja kelder.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga