Lubjamägi

Lubjamägi

Viimsi poolsaare pinnamoe muudab omapäraseks keskosas säilinud lavamaa jäänukkõrgendik ehk Viimsi Lubjamägi, mille pikkuseks on 3,4 km ja laiuseks 1,6km. Aluspõhja lubjakivid asuvad siin 51,5 m üle merepinna. Kõrgendik on tasase nõrgalt lõunasse kalduva paese pealispinnaga, mille põhjapoolses osas asub järsk astang. Suhtelise kõrguse poolest on Lubjamägi Põhja- Eesti rannikumadalikul peale Purtse Hiiemäed (üle 40 m) teisel kohal.

Jäänukkõrgendik on korrapäratu ovaali kujuga, jagunedes kõrguse poolest kahte erinevasse ossa. Läänepoolne paese pealispinnaga platoo on kõrgem. Majaka juures tõuseb selle põhjapoolne nukk, mis on kaetud setetega 53 meetrit üle merepinna. Idapoolne osa on liivakivist moodustunud madal lamedapõhjaline lava. Selle pealispind on keskmiselt 28 meetrit üle merepinna. Üleminek madalamalt lavalt kõrgemale toimub järsu astangu näol. Analoogne järsk astang piirab klindisaart ka loodes. Eriti kõrge on astang Viimsi mõisa ja nn. Tornimäe vahel, kus selle kõrgus ulatub üle 35 meetri. Tornimäe kohal jaguneb astang kaheks, millest ülemine käändub järsult kagusse, alumine suundub itta ja siis kirdesse. Edelas jaguneb Viimsi mõisa ja Tornimäe vaheline kõrge klindiastang kolmeastmeliseks, milledest ülemine osa on ligikaudu 40 m, keskmine 23-24 m ja alumine umbes 13 m kõrgusel üle merepinna.

Läänest, idast ja põhjast piirab saarelaadset lavakõrgendikku rannikutasandik. Hästi on madal tasandik välja kujunenud Viimsi poolsaare põhjaosas. Absoluutsed kõrgused jäävad siin 0-20 m piiridesse, ent poolsaare lõunaserval küünivad need ca 30 meetrini. Kõrgus muutub mitmetes kohtades astmeliselt.

Lubjamäe nuka alla, kus pea kohal kõrgub punane Viimsi ülemine majakas (1939) Möödunud sajandil asus samal kohal paelava serval Viimsi mõisniku rajatud pisike dekoratiivloss. Et see oma ümara torniga Koluvere linnust meenutas, sai ta saksakeelse nime Lode (Koluvere saksakeelne nimi). Saksad käinud pärast jalutuskäiku lossis lusti löömas, siis vilkunud seal küünlaleegid. Rahvasuu seletas aga asja omamoodi, ei olegi lossi, on hoopis valetorn.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga